Viis enimlevinud põhjust, miks inimesed võlalõksu satuvad

Kas sa tead, et kõige enam võlgnevusi tekib kevadel? Kevad toob tihtilugu kaasa õhinapõhise tegevuse. Maailm nagu avarduks ja nii paljut tahaks teha. Tasuta lõunaid on aga harva või kohtades, kuhu me ei satu. Sagedamini satutakse võlalõksu. Miks?

Jagame teiega Lindorffi 19-aasta pikkuse praktika ja makseraskustesse sattunud inimeste seas läbiviidud uuringu tulemusi. Ehk hoiab see mõne inimese lõksust väljas ja jätab alles kevade toodud positiivsed emotsioonid.

1. Emotsiooniost teeb meele rõõmsaks

Kevade tärkamisega tärkab inimestes soov end emotsiooniostudega hellitada. Kevadel saavad jõulukinkideks võetud laenud ja krediitkaardiarved tasutud ning tundub, et aeg on sobiv uusi kohustusi võtta. Lindorffi uuringu statistika näitab, et emotsiooniostud on need, mille eest kipuvad võlad kõige kiiremini tulema.

2. Kontaktid jäetakse uuendamata

Kevadel vahetavad tuhanded üürikorterid omanikku. Üliõpilased kolivad tagasi oma vanemate juurde, aga arved jäävad tulema samale aadressile. Arved ja maksja ei satu enam kokku, sest uus aadress, kuhu arveid saata, on lihtsalt unustatud anda ja vastupidi arvamusele, et ah küll ma käin siit läbi, seda ei juhtu.

Enamus võlgadest saavad küll positiivse lahendi, aga mitte tähtaegselt ja sageli maksja jaoks hoopis kallimalt. Lohakusest raisatud raha on tühja raisatud raha.

3. Seadused meid ei huvita

Sageli kohtame imestunud võlglasi: kas ma pean maksma prügi eest, mida ma pole tootnud? Ehk, kas tõesti peab maksma tühjana seisva suvekodu pürgiveo eest kui prügi ju polegi? Vihane inimene pahandab inkassofirmaga. Ometi jääks palju närve ja aega kulutamata, kui inimene oleks kursis Eesti vabariigi seadustega. Seadusi muuta käib ühele firmale üle jõu. Odavam on inimesel seadustega kursis olla. Kas teie teate, mida tähendavad teie jaoks uus prügiseadus ja tarbijakrediidiseadus? Soovitame tarbijail leida ühe allika, kust kõik sind puudutavad olulised seadusemuudatused on kirjas. Lihtsaim viis olla kursis oluliste seadusemuudatustega on külastada Lindorffi Facebooki lehte.

4. Allkiri on alati kaasas, ka kergel käel jagamiseks

Kui leiate postkastist kupongi, mis lubab, et allkirja andes osalete loosimises ja võite võita vinget kraami, siis mõtle, miks peaks keegi tahtma teile tasuta midagi jagada. Lugege, tõepoolest, lugege, lugege enne allkirjastamist ja kupongi postitamist läbi kogu tekst.

Kui olete juba allkirja andnud, on leping on sõlmitud ja lisaks loosimises osalemisele olete esitanud ka tellimuse kaubale, mida ehk ei soovigi või mille eest maksmiseks teil vahendeid ei ole.

Õnneks on jäänud vähemaks olukordi, kus kergel käel antakse allkiri käenduslepingule, sest “no kuidas ma sõbrale ära ütlen”. Finantskohustuste võtmisel tuleks emotsioonid kõrvale jätta, nii on parem ka sõbrale.

5. Töökaotus ja puhvervarusid ei ole

Eesti on pisut eriline riik, sest tundub, et siin on suurem osa elanikkonnast ühe kuu kaugusel oma isiklikust pankrotist. Küllap see tuleneb vähem kui põlvkond kestnud kaubaküllusest aga ka Euroopaga võrreldes kõrgetest hindadest ja väikesest sissetulekust. Väikene puhvervaru kehvadeks aegadeks peaks igaühel oma võimaluste piires olema. Lootus, et kui enam maksta ei jaksa, müün midagi maha, on alusetu. Kasutatud kaubast õiglase hinnaga lahti saamine ei ole kerge. Kurb, aga tõsi on see, et 30 % võlgnevustest tekib just töökaotuse tagajärjel. Siin on kurb aeg sügis, kui suvine hooajatöö saab läbi. Põhjuseks on kevade õhinaga võetud kohustused, mida sügisel enam teenindada ei suudeta.

Mida siin ette võtta saaks, et kergendada raskustesse sattunud inimeste olukorda? Ega üks ettevõte palju muuta saa. Aga lähtume faktist, et teadlik inimene oskab enda eest seista ja pakume võlalõksu vältimiseks teadmisi, sest finantsmaailm on keerukam kui esmapilgul paistab.