Uus seadus muudab täitemenetluse senisest oluliselt efektiivsemaks.

Muudatus lubab kohtutäituritel arestida ka nende isikute töötasu, kes teenivad ametlikult miinimumpalka. Seega, kui senised tegevused (nt vara arestimine) ei ole saavutanud tulemusi võivad kohtutäiturid arestida võlgniku sissetuleku 20% ulatuses ka siis, kui ta saab miinimumpalka. Inimesele peab kätte jääma raha riigi poolt kehtestatud toimetulekupiiri ulatuses, mis on sellel aastal 140 eurot.

Juba 2018 aasta esimesel kuul nägime Lindorffis seadusemuudatuse positiivset mõju. Esimeste nädalate jooksul on Lindorffi täitemenetluses olevate nõuete laekumiste keskmine summa suurenenud juba 15%.

Seadusemuudatusest tulenevalt on probleemsetel võlgnikel oma tegelikku vara keerulisem varjata ning võlausaldajatel on loota laekumisi rohkemate täitemenetluses olevate võlgnevuste katteks.

Jaanuaris kehtima hakanud seadus tõi kaasa teisegi positiivse muudatuse. Kuigi oma töö tegemiseks on kohtutäituritele riigi poolt antud samad tööriistad, võivad tulemused siiski kohtutäiturite lõikes erineda. Uue seaduse valguses on võlausaldajal õigus anda täiteasja menetlemine üle teisele sama tööpiirkonna kohtutäiturile, kui ta pole rahul senise menetluse käiguga. Võrreldes varasemate võimalustega, jäävad nüüd täiteasja üleandmisel uuele kohtutäiturile tehtud toimingud jõusse (näiteks jääb võlausaldaja järjekoht samaks). Samuti muutuvad osad vahetusega seotud kulud väiksemaks. Näiteks juhul, kui võlgnevus on olnud kohtutäituri juures menetluses üle 4 aasta, siis kohtutäituri tasu täies mahus enam tasuma ei pea.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et muudatus Kohtutäituri ja Täitemenetluse seadustikus annab meile enam võimalusi võlgnevuste tulemuslikumaks sissenõudmiseks ning muudab täitemenetluse senisest oluliselt efektiivsemaks.

Lisainfo

Eveli Altunbas

Lindorff Eesti ASi jurist

Eveli.Altunbas@lindorff.com